lga viies Eesti elanik kannatab peavalu - kokkuvõte peavalude levimuse uuringust
dr. Marge Vaikjärv — Eesti Migreeni ja Peavalu Patsientide Ühing (EMPPÜ)
Eestis koges 41% täiskasvanutest aastas primaarseid peavalu, sh 18% migreeni puhul, millest 1% on krooniline migreen – peavalu vähemalt 15 päeval kuus vähemalt 3 kuu jooksul. Migreen esineb naistel 2–5 korda sagedamini ja tipneb 30–39-aastaselt. Pingetype peavalu esineb 18%-l, krooniline vorm 1,5%, väiksem kui Euroopa keskmine 3,3%; selle levimus ei sõltu soost ega vanusest ning selle põhjustab lihaspinge. Metoodilised piirangud võivad alahinnata pingetype peavalu levimust Eestis.
"Tõenäoliselt kahel viiest eestlasest on peavalu, neist ühele migreen ja ühele pingetüüpi peavalu – migreen on krooniline, raske, kuid sellest on võimalik liikuda episoodiliseks ja parandada elu kvaliteeti."
Summary
- Uuringus osales 3000 eestlast, kellest 1215 olid peavalutunnustega. - 41% eestlastest kogesid viimase aasta jooksul peavalu, peamiselt primaarseid peavalusid. - Migreen esineb 18% juhtudest, 1% on krooniline migreen, mis tähendab 15+ peavalupäeva kuus. - Pingetüüp peavalu esineb 18% inimestest, krooniline vorm 1,5%, mis on Euroopa keskmisest madalam. - Migreen esineb naistel 2-5 korda sagedamini kui meestel, tipphaigus vanuses 30-39 aastat.
Article
Uuring näitab: iga viies Eesti elanik kannatab peavalu all
Eesti teadlased avaldasid põhjaliku ülevaate peavalude levimusest, mis toob esile erinevused Euroopa keskmisega
Värske uuringu kohaselt kannatab 41% Eesti täiskasvanutest aastas primaarse peavalu all, selgus Eesti Peavalu Päeval esitatud andmetest. Dr. Marge Vaikjärv, üks Eesti Migreeni ja Peavalude Patsiendiühenduse asutajatest, tutvustas pühapäeval, 1. juunil 2025 toimunud üritusel Eesti täiskasvanute seas läbiviidud peavalude levimuse uuringu tulemusi.
Uuringu ulatus ja metoodika
"41% inimestest on eluaasta jooksul kogetud primaarset peavalu, mis näitab, et peavalu on Eestis levinud probleem," selgitas dr. Vaikjärv. See on siiski madalam kui Euroopa keskmine, kus vastav näitaja on 53%.
Uuring hõlmas 3000 inimest üle Eesti, kellest lõpuks 1215 vastasid küsimustikule oma peavalude kohta. Kuigi valimis oli mõnevõrra rohkem naisi, abielus inimesi ja kõrgema haridustasemega inimesi kui Eesti keskmine, kohandati tulemused statistiliselt, et need kajastaksid täpsemalt üldist elanikkonda.
Migreen – naistel oluliselt levinum
"Migreeni põeb umbes 18% Eesti elanikest, olles üks kulukamaid ja raskemaid peavalu tüüpe," tõi dr. Vaikjärv välja ühe olulisema leiu. Uuringust selgus, et 18%-st migreeni all kannatajatest 1% põeb kroonilist migreeni.
Kroonilise migreeni mõiste vajab selgitamist: see diagnoositakse, kui inimesel esineb peavalu vähemalt 15 päeval kuus ja see kestab rohkem kui kolm kuud järjest. Dr. Vaikjärv rõhutas: "Krooniline migreen on seotud peavalude esinemise sagedusega: 15 või enam päeva kuus, vähemalt kolm kuud järjest."
Silmapaistev on migreeni selge sooline jaotus – "Migreen esineb naistel 2–5 korda sagedamini kui meestel ning tippperiood on vanuses 30–39 aastat," selgitas dr. Vaikjärv. See ei tähenda, et mehed migreenist pääsevad, kuid tõenäosus on märkimisväärselt väiksem.
Pingetüüpi peavalud – vähem teadvustatud, kuid sama levinud
Teine suur peavalude grupp on pingetüüpi peavalud, mida esineb samuti 18%-l Eesti elanikest. "Pingetüüpi peavalusid esineb Eestis ligikaudu 18%, sageli seotud lihaspingega, kuid nende teadvustamine ja diagnoosimine on raskem," ütles dr. Vaikjärv.
Kroonilisi pingetüüpi peavalusid esineb 1,5%-l Eesti elanikkonnast, mis on madalam kui Euroopa keskmine 3,3%. Erinevalt migreenist ei näita pingetüüpi peavalud märkimisväärset erinevust soo ja vanuse järgi.
Eesti eripärad ja võrdlus teiste riikidega
Eesti peavalude levimus (41%) on võrreldav Gruusia ja Itaalia näitajatega. Veidi madalamad tulemused on Rootsis, Kreekas ja Prantsusmaal.
Eriti silmatorkav on erinevus pingetüüpi peavalude osas – kui Eestis esineb neid 18%-l elanikkonnast, siis mitmetes Euroopa riikides võib see näitaja ulatuda üle 60%. Dr. Vaikjärv märkis, et see võib olla osaliselt tingitud uurimismetoodikast – kuna pingetüüpi peavalud on sageli nõrgemad kui migreen, ei pruugi inimesed neid haigusena tajuda või hiljem küsitlustes meenutada.
Mida see tähendab Eesti tervishoiusüsteemile?
Uuring annab olulise sisendi Eesti tervishoiusüsteemile, näidates, et ligikaudu 41% elanikkonnast võib vajada mingil hetkel abi peavalude tõttu. Eriti oluline on tähelepanu pöörata naiste migreenile, mis on märkimisväärselt levinum.
Positiivse poole pealt märkis dr. Vaikjärv, et kroonilisest migreenist on võimalik liikuda tagasi episoodilisse vormi, mis tähendab vähem peavalupäevi ja paremat elukvaliteeti.
Kokkuvõttes andis Eesti Peavalu Päeval esitatud uuring põhjaliku ülevaate peavalude levimusest Eestis, pakkudes väärtuslikku informatsiooni nii tervishoiutöötajatele kui ka peavalu all kannatavatele inimestele.
Part of Äripäev tests